INIMENE

Kõrbeisad kinnitasid, et pole suuremat askeetlust kui alandlikkus. Kindlasti on see keeruline õppimine, sest see, kes uhkeldab alandlikkusega, pole enam alandlik ja vaikne ning diskreetne alandlikkus pole kerge vallutada. See on ilus ja imeline kvaliteet, väga vähe laiendatud ühiskonnas, mis on orienteeritud välimusele, üleliigsele, puhvislikkusele ja `` aknakaunistusele '' Alandlikkus on egotsentrismi, edevuse, invatatsiooni, egoistlikkuse, uhkuse ja liigse uhkuse teises otsas. Alandlikkus on ilus kvaliteet, mis muudab inimese lahkeks, rahulikuks, laienevaks, avatud ja ilma vajaduseta olla psühholoogiliselt parandatud või juurdunud. Alandlikkus on tagasihoidlikkus, lihtsus, ilus lihtsus ja näitab inimest ilma kiindumuseta, õrna ja ummistusteta.

On vähe harjutusi, mis on nii üllad ja olulised kui alandlikud, kuid ehedal ja tunnetatud viisil, mitte fiktiivsete ega kunstlikena. Õige arusaam, et kõik olendid on osa sünergiast ja väärivad sallivust, austust ja kaastunnet ning et keegi ei kuulu kõrgemasse astmesse, teevad nad suhtumist ja alandlikkust. ka selge arusaam, et me kõik oleme elu ebakõlade all.

Alandlikkus soosib ka irdumist, läbipaistvust, võrdsust, tasakaalustatud ja erapooletut nägemust, proportsioonide taju ja õiglast suhtumist, kaastunnet, heatahtlikkust, erapooletust ja selget mõistmist, et keegi ei peata tõde

Alandlik inimene on palju mõistvam, tolerantsem, koostööaldis, helde, laienev, pingevaba ja sõbralik kui inimene, kes on juurdunud oma eeldustesse ja oma egoistliku struktuuri neurootilisse kaitsesse.

Alandlikul inimesel on eriline tundlikkus teiste vajaduste avastamiseks ja rahuldamiseks.

Alandlik inimene särab iseenesest ega pea "ulguma", et teda märgataks.

Alandlik inimene on tasakaalukas ega omista omadusi, mis tal puuduvad; Mida vähem ta neid teeskleb !!!!!

Alandlikul inimesel on Indias seda, mida kunagi kutsuti targaks "võrdsustavaks visiooniks", see tähendab, see, kes näeb kõiki olendeid võrdsena ning väärivad arvestamist ja austust.

Alandlik inimene ei kasuta ära oma kingitusi ega oma omadusi selleks, et teisi "läbi lüüa" ega üle ujutada ega alandada. Ta ei pea oma hinge nägu korvama ja üles puhutud ülbete inimeste seas on ta õnnelik oma alandlikkuses. Kuna tal pole ülemäärast ego, pole ta teiste kriitika suhtes nii haavatav, ta pole rahul ega hülgatud meelituste või solvangute poolt ega domineeri melifluode ega oropelide üle. Sageli kiitleb kostüüm oma kaupadega, samal ajal kui hea teemantlõikur teeb oma tööd ilma praalimata.

Alandlikkuse puudutusega inimene teab, kuidas mõelda kõigisse seisukohtadesse ega ole autoritaarne, sunniviisiline ega maksustatav. Teil ei pea olema õigus.

Kui inimene muutub teadlikumaks ja liigub psüühilisest ja sotsiaalsest minast eksistentsiaalse mina juurde, kaotab ego osa oma võimest ja tema bürokraatiat hakatakse korrigeerima ja valitsema. Enesekesksus toidab kiindumust ja kiindumust ning ahnus tugevdab ego ülesehitust. Meid ei saa mitte millegi eest kaitsta ego, vaid olend; ja muidugi ei saa ego ega ego abil saavutada tingimusteta armastust, mis algab sellest ürgsest headusest, mis on ainus asi, mis eristab ühte inimest teisest. Ilma alandlikkuse ja kannatlikkuseta pole sisemist muutust.

Alandlikkus hoiab ära liigse uhkuse, edevuse, nartsissismi ja vale enesehinnangu. See on tohutu raudrüü, et vältida seda, et puusaluud noolemängudest puutuks.

Ramiro tänav

Järgmine Artikkel