Täiendavad valuutad: majandussüsteemis hädavajalikud

  • 2012

Täiendavad valuutad on tuleviku majandussüsteemis hädavajalik element. Praegust majanduskriisi ei saa ökoloogilisest kriisist lahutada. Peame rääkima süsteemsest kriisist. Praegune kriis on seotud globaliseerumise kontseptsiooniga ja just globaliseerumismudel on kriisis, ütles Antoni Dalmau Llagostera, ECOL3VNG ühenduse koordinaator, riikliku kohtumise korraldaja sotsiaalsete ja täiendavate valuutade kurss, mis algab täna ja lõpeb pühapäeval Kataloonia linnas Vilanova i la Geltr .

Konverentsi üks eesmärke on liikumine riiklike ühiskondlike valuutade võrgustiku loomise poole, teiste olemasolevate ja edukate mudelite eelistamine ja tundmine maailma eri paigust ning ettepanekute levitamine kodanike, ettevõtete, ettevõtete ja tootjate seas. Selle raames on Gaia Tasiri ühing korraldanud avatud veebikonverentsi, mis on suunatud eriti neile inimestele, kes ei saa kohtumisel isiklikult osaleda, kuid soovivad süvendada oma kohalikku majandust. Selleks korraldatakse reaalajas esitlusi ja dialoogigruppe.

„Kui spekulatiivne majandus on harjunud meid individualistliku elustiiliga, mida iseloomustab agressiivse konkurentsi ja saagikuse kaudu võimalikult suure isikliku kasumi otsimine, siis on sotsiaalmajandusel spekulatiivse olemiseta ja kohalikuna tegutsemise eeliseks pöörduge inimeste poole. Nad edendavad vastastikuseid teadmisi ja stimuleerivad koostööd, tekitades nn heade suhete suhted. Ma ei tea, mis on loodud väga erinevalt sellest, milleni spekulatiivne majandus on meid harjunud. Inimeste seas on usaldus taastatud, ”ütleb Dalmau Llagostera.

Konverents kestab pühapäevani ja selle käigus käsitletakse muu hulgas kohalike ja sotsiaalsete valuutade, ajapankade, vahetusvõrkude ja tasuta müntide haldamise tarkvaraga seotud küsimusi.

Selles mõttes on assotsiatsiooni ECOL3VNG koordinaator selgitanud, et praegu ei ole täpselt teada, kui palju täiendavaid valuutaalgatusi Hispaanias töötab, ehkki “just eesmärk on liikuda riiklike sotsiaalsete valuutade võrgustiku loomise poole, mida Võtke ühendust nende gruppidega ja saate arvestada. ” "Kõige levinumad, kuna mõned aastad seda tööd teevad, on tolle aja pangad, mis on tegelikult teatud tüüpi sotsiaalne valuuta, kus valuutaks on üks tund, " ütles ta ajalehele Positive News.

„Üks kohalike ühiskondlike valuutade alus on järgmine arutluskäik: praegu leidub tooteid, mida linnas ei saa vaevalt valmistada. Näiteks arvuti, mobiil, auto või lennuk. Seetõttu peame rääkima globaalsetest toodetest, ülemaailmsest turust ja ülemaailmsetest valuutadest, kuid on tooteid, mida kuni 40 või 50 aastat tagasi toodeti igas linnas alati kohapeal, näiteks toit, rõivad, mööbel või majad, seetõttu peame rääkima ka kohalikke tooteid, kohalikke turge ja selle kohaliku tootmise stimuleerimiseks peaksid olema kohalikud valuutad, ”selgitab Dalmau Llagostera.

Ja ta märgib: „Oleme kõik mingil moel osalenud üleilmastumise käivitamisel, nüüd peame alustama üleilmastumisega, mis on ülemaailmne pluss kohalik ja see tähendab, et tuleb taaskäivitada kõik, mida on võimalik toota kohalikul tasandil, et stimuleerida taas kohalikku tootmist, kuid globaalse visiooniga. See ei tähenda tagasipöördumist, vaid liikumist selle uue ajastu poole, mille nimel me kõik saame tööd teha, ja seda väga lihtsal viisil: toodete valimisel eelistage kohalike toodete ostmist. Ja selles mõttes võivad sotsiaalsed valuutad ilma intressideta ja kohalikud aidata meil seda tulevikku üles ehitada. Kohaliku sotsiaalmajanduse edenedes on meil koos kõigi ühistuliste majanduse algatustega võimalik nõuda vajalikke eetilisi muudatusi maailmamajanduses. ”

Esialgne idee korraldada kohtumine Vilanova i la Geltrú'is tekkis 2011. aasta alguses Prantsusmaal Lyonis toimuval rahvusvahelisel ühiskondlike ja täiendavate valuutade sümpoosionil. Dialoogide käigus näitasid osalejad, et iga sotsiaalne valuuta luuakse erinevalt, sõltuvalt koha kultuurist, ajaloost, oludest, olemasolevast tehnoloogiast ja inimestest, kes seda juhivad. „Ehkki formaadid on erinevad, võime rääkida kahest ühisest elemendist: sotsiaalsete valuutade väärtust ei tähista mitte ükski valitsus ega ükski pank, vaid inimesed oma tööga ja krediidi olemasolul on nad ilma intressideta. Eetrisse jäi mõte, et me peaksime mingil viisil edasi arenema, et muuta need ühiskondlike valuutade erinevad mudelid ühilduvaks, ”meenutab Dalmau Llagostera.

KONTAKTANDMED:

http://encuentromonedasvng2012.blogspot.com.es/

http://transiciovng.blogspot.com

http://elprojecteturuta.blogspot.com.es/

https://sites.google.com/site/gaiatasiri/

Veebikonverentsid:

http://monedascomplementarias.pbworks.com/w/page/55115174/Conferencia%20Virtual%20Jul2012

Järgmine Artikkel