ANTENA WIFIL Arengumaade maapiirkondade tervishoiuteenused seisavad sageli silmitsi paljude probleemidega, mis hõlmavad kogu elanikkonda, peamiselt pikaajaliste vahemaade tõttu, mis enamasti patsientide ja abiteenistujate vahel on eemal tervisekeskustest. EHAS-i sihtasutus (Hispanic American Health Link) on pühendatud pikamaa traadita võrkude juurutamisele, mis võimaldavad pidevat ja otsest suhtlust kõige eraldatud enklaavide tehnilise personali ja tugikeskuste professionaalsete arstide vahel. See parandab hoolduse kvaliteeti ja vähendab kulusid.
Sihtasutuse EHAS direktor Andr s Mart nez selgitas Positiivsetele uudistele, et nende seatud eesmärk on tervise parandamine maast väga eraldatud maapiirkondades. IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) kaudu vähearenenud, peamiselt Ladina-Ameerika, . Tema töö on teeninud selle, et Ashoka nimetas ta üheks 2009. aasta sotsiaalseks ettevõtjaks. See pole sugugi vähe, sest EHAS on parandanud meditsiinilise abi kvaliteeti enam kui 150 000 inimese jaoks.
Enam kui 170 Peruu, Ecuadori, Colombia ja Kuuba tervisekeskuse ja -posti juures on EHAS juba installinud sidevõrgud. Kõige sobivama tehnoloogia valimisel on teadusuuringud väga olulised. Seetõttu seostatakse meid ülikoolide ja akadeemiliste keskustega. Hispaanias teeme koostööd polütehnilise ülikooli ja Rey Juan Carlos ülikooliga ning Ladina-Ameerikas on meil ka selliseid üksusi nagu Colombia Cauca ülikool, paavstlik katoliku ülikool Peruu ja Argentiina Fondi Fundatel . Rõhutab Martínezit, kes on omakorda professor Rey Juan Carlos ülikoolis, kus ta õpetab ametlikku magistrikraadi arengumaade telekommunikatsioonivõrkude alal.
EHAS kasutab peamiselt WiFi-süsteeme levialaga, mis võib ulatuda 100 kilomeetri kaugusele. Need on traadita võrgud, mis on paigaldatud kaugematesse piirkondadesse, kuhu ei saabu ei mobiiltelefoni ega ka tavatelefoni ning kus satelliitside osas oleks väga kallis panustada. . Neid WiFi-võrke saab kasutada paljude ülesannete jaoks. Näiteks võimaldavad nad konsulteerida referentarstiga võimalike diagnooside ja raviga ilma ümberasustamise vajaduseta või vahetavad reaalajas epidemioloogilise seire andmeid, mis on ennetusmeetmete võtmeks. Veel üks huvitav võimalus on tehniliste töötajate virtuaalne väljaõpe kaugetes tervisepostides.
Ka telekommunikatsioonisüsteemid võimaldavad paremini koordineerida patsientide kiiret edastamist nn tervisepostide ja meditsiiniliste tugikeskuste vahel. Tervisepostid asuvad tavaliselt kõige halvemini läbikäidavates piirkondades ja neid teenindavad abiteenistujad, tervisetehnikud, kuid neil pole arste. Teisalt on meditsiinilistel tugikeskustel professionaalsed arstid ja piisav sanitaartehnika. Kiire suhtlus tehnikute ja arstide vahel võib olla elu päästmisel hädavajalik, arvestades olulisi vahemaid, mis võivad piirkondade vahel esineda elanikkonna ja tugikeskuste vahel, nagu see juhtub piirkondades džungel, kus sageli on ainus viis reisida läbi jõgede. Vahe on vahel selline, et jõel navigeerides jõuab kohale 20 tundi. Keskmine aeg, mida oleme mõõtnud, on 10 tundi, ütleb Martínez.
Kõigi nende meetmete tõhusus on pälvinud ministeeriumide ja piirkondlike valitsuste tähelepanu, kes tegelikult investeerivad nende telekommunikatsioonisüsteemide juurutamisse. Tulevikku vaadates loodab EHAS laiendada oma mudelit ka teistes maailma piirkondades, peamiselt Aasias ja Aafrikas.
KONTAKTANDMED:
www.ehas.org
Foto: EHAS-i paigaldatud Wifi-antenn. Sihtasutuse viisakalt.
