Praegu on hea aeg meie kingitusi päevavalgele tuua. Kas meie elu peegeldab seda, kes me tegelikult oleme?
Kui ei, siis mis ei võimalda meil endast parimat anda?
See on hea aeg küsimuste lahendamiseks ja ka vastuste otsimiseks ning oma energia õigesse kohta viimiseks. Kui keskendume ühele punktile, on laienemine veelgi suurem.
Sidekanalid on meie juurdepääs sise- ja välismaailmale. Peame alati küsima, kes ma olen? Mida ma tahan Mida ma valin? Kust ma pärit olen? Kuhu ma minna tahan? ja kuulake vastuseid, mis tulevad meie seest. Kui see suhtlus iseendaga on blokeeritud, pole meie suhtlus välistega selge, kuna see on varjatud alateadlikele nõudmistele teistele, mis nõuavad vastuseid, mis võivad tuleneda ainult meie sisemisest tarkusest.
See on hea aeg mõelda, millised eesmärgid selleks aastaks seame, milliseid muudatusi tahame oma elus teha ja milliseid samme astume selle nimel, et edasi liikuda. Maailma voolul on üha rohkem jõudu. Peame panema kogu oma energia, et seda ei kantaks. Kuulake väga sügavalt meie sisemuses, et ei saaks teha midagi muud kui see, mida meie süda meile ütleb.
Kui me seostame ennast ja oma vajadusi, saame luua tervemad sidemed teistega, eriti oma lastega. Mida väiksem on laps, seda rohkem on hoiustajal kõiki meie lahendamata vajadusi ja see meiega suhtlemise puudus viib meid suhtlemispuuduseni kõigist sõnadest, mida me suudame väljendada.
Mitu korda põlgasime lapsi nende noore vanuse tõttu, justkui oleks vanusel ja südametunnistusel otsene suhe. On tõsi, et neil, kes saabusid enne seda maailma, on maapinnal rohkem kogemusi (parimal juhul), kuid see ei tähenda suuremat mõistmist peenematest ja mitmemõõtmelisemast reaalsusest, mis panevad inimese kogema.
Lapsed vajavad, et me neid ära tunneksime ja neile ruumi annaksime, et nad saaksid avalikult osaleda meie ühiskonda juhtivate vananenud struktuuride muutmises. Neil on palju panustada.
Vaatame neid, kuulame neid ja mõistame nende keelt. Nad näitavad tegevust, räägivad kujutisega ja tunnevad end südamega.
Tänapäeva lastel on rida tunnuseid, mida vana struktuuriga kokkupõrke tõttu peetakse problemaatiliseks. Kui näeme neid uue paradigma valguses, võime neid käsitada seemnetena ja potentsiaalina, mille nad koos uue ühiskonna ülesehitamiseks toovad.
Nad vajavad vaid seda, et me saaksime uuesti ühendust sellega, kes me oleme, et võimaldada neil tõelist sidet enda ja oma tõelise identiteediga.
See on suurim armastuse žest, mille saame neile anda, lubada neil olla see, kes nad on.
Tegevuse aeg on meelde tuletada ja asume asja kallale, teeme koos.
Sandra Aisenberg
Allikas: http://sandraisenberg-nuevoscodigos-adh22.blogspot.com.es/p/sobre-sandra-isenberg.html
