Kas koolide korraldus vastab haridussüsteemi praegustele vajadustele?
Enamikul juhtudel mitte. Praegune reaalsus on väga dünaamiline ja organisatsioonisüsteemid on paigutatud otsustamiseks väga bürokraatlikes, mitteosalevates ja aeglastes vormingutes ning opsüsteemides.
Millised omadused peaksid teie arvates olema hea juhtimismeeskonna jaoks?
Peate olema ühtehoidlik (meeskonnaks olemiseks), jagama ühist projekti, tegutsema solidaarselt ja suunama oma tööd paremaks muutmise suunas, mis on juhtimistoimingute sisuline külg.
Kas juhtimismeeskonnas võib olla mitu juhti või on positiivne?
Tavaliselt räägime jagatud juhtimisest. Keerukate ja muutuvate tegelikkustega ei suuda ükski inimene tegeleda, see õigustab juhtimisrühmade loomist, mis koosnevad spetsialistidest, kes domineerivad institutsionaalse juhtimise aspektides.
Viimastel aastatel on haridussüsteem pidevalt muutunud. Mõned neist, näiteks IKT juurutamine, raputavad teatud aluseid. Kas te arvate, kas üldiselt on juhtimismeeskonnad suutnud neid muudatusi eeldada ja töödelda?
Nad on omal või välisel algatusel edendanud IKT juurutamist hariduskeskustes. Kuid paljudel juhtudel ei ole haldus- ja majandusjuhtimise aspektide arvutistamisel kaugemale jõutud. Väljakutseks on endiselt IKT olemasolu õppekavas ja õppeprotsessides.
Kas see on ikka hea viis õpetajatele sisuameti osakonna süsteemi korraldamiseks?
Kas süsteem on kooskõlas õppeainete kaudu loodud reguleeritud õppekavaga? Kui õppekavaprojekt korraldatakse tuumade, probleemide või muu modaalsuse globaliseerumise kaudu, võiks ja peaks õpetaja koordineerimine erinema tavapärasest.
Milline roll on IKT valdkonnas juhtimismeeskonnal nende integreerimisel keskustesse?
Juhid võivad tegutseda muutuste edendajana, sekkudes parenduste kavandamise, arendamise ja hindamise protsessidesse. Igal juhul on selle põhiroll uute visioonide loomisel, nende heaks töötamisel ja uuenduste säilitamist soodustavate meetmete edendamisel.
Ja õpetajate keha?
Hariduse täiustamisele keskendunud muudatusi tehakse mitu korda klassiruumis toimuva kaudu ja seal on õpetajal põhiroll. Õpetajad võivad olla IKT kasutamisel eeskujuks, kuid lisaks sellele soodustavad või takistavad nad nende arengut läbi õpilastega arendatavate tegevuste. Seega saavad nad läbi viia koolitusi IKT-s ja sellega koos või muul viisil sellest võimalusest eemal.
Milline roll on neil metoodiliste uuenduste integreerimisel klassiruumi?
Põhiroll - olla hariduskeskuse tasandil vastuvõetud metoodikakokkulepete täitja ja vastutada muudatuste eest, mida sama rakendamine antud kontekstis nõuab.
Mõnes keskuses näeme, kuidas juhtimismeeskonnad pidurdavad teatud uuendusi, teistes saavad need aga peamiseks mootoriks. Milline on õige suhtumine?
Juhtimistöö sisuline eesmärk ei ole tegelikkuse korraldamine, vaid ennekõike selle tegemine konkreetse pedagoogilise projekti parimaks realiseerimiseks. See hõlmab mitte ainult reaalsuse tellimist, vaid ka selle mõju hindamist ja otsuste tegemist, mis võimaldavad meil praegusele reaalsusele paremini reageerida. Seetõttu ei peaks teie töö olema suunatud hooldusele, vaid muutustele ja parendusele.
Kuidas peaks juhtimismeeskond motiveerima oma õpetajaid toime tulema sama põhjalike muudatustega, millega oleme viimastel aastatel silmitsi olnud?
Õpetajad, kui nad on professionaalid, on juba olemas või peaksid olema motiveeritud ülesandeks, mis neil on ja mille eest neile makstakse. Professionaali iseloomustab vastuste otsimine kutseprobleemidele, aga ka püsiv pühendumushoiak (mis hõlmab värskendamist, motivatsiooni, huvi innovatsiooni vastu jms) nende arendatava tegevusega. Juhid saavad ja peaksid tugevdama õpetajate positiivset hoiakut, tuues välja nende edu, julgustades neid vastu astuma ja pakkudes neile tuge, mida nad vajavad töö tegemisel.
Milliseid juhiseid annaksite?
Ma mõistan, et põhiline on kõigi jaoks üles ehitatud projekt, et sealt edasi innustada, tugevdada edusammude kaudu positiivset hoiakut, pakkuda vajalikku tuge, säilitada rühma moraal ja jagada õnnestumisi.
Paralleelselt peavad juhid mõtlema ja tegutsema inimeste heaks, muretsema õpetajate kutseprobleemide pärast ja aitama neid lahenduste ja alternatiivide otsimisel. Nad peavad mõtlema, et hea organisatsioon vajab kõiki inimesi ja hea suund on kaasav, otsides parimat, mida iga inimene saab hariduskeskusesse panustada.
Allikas: http://blog.tiching.com/
Joaqu n Gair n: Põhiline on, et projekt oleks kõigi vahel üles ehitatud
