Manuel Grossi sõnul on 13 reaalsust mõjutavat kognitiivset moonutust

  • 2013

Meile jääb sageli mulje, et välimised asjaolud määravad selle, kuidas me end tunneme, kuid kui reageerime tähelepanelikult, avastame, et meie mõtetel on oluline vahendaja roll meie ja tegelikkuse vahel.

Üks esimesi samme oma teadmiste edasiarendamiseks on mõistmine, et sellel on oluline roll selles, kuidas me maailma tajume.

Seega mõjutab sisemine dialoog, mille need mõtted moodustavad, olulist mõju meie emotsionaalsele seisundile. Aaron Beck ja Albert Ellis (kognitiivse teraapia rajajad) tõdesid, et sageli tekitavad mõtted, mis kaugeltki ei vasta tõele, tegelikkusest moonutatud pildi. Lisaks märkasid need autorid oma kliinilise praktika käigus, et eelarvamusi korratakse sageli, nii et nad rühmitati nn kognitiivsete moonutuste alla.

Mõned peamised kognitiivsed moonutused on järgmised:

1. Polariseeritud või dihhotoomne mõtlemine:

See koosneb asjade klassifitseerimisest äärmuslikes või vastupidistes terminites (nt kõik või mitte midagi, valge või must, hea või halb), võtmata arvesse vahepealseid võimalusi.

2. Katastroofiline nägemus :

Erinevate võimaluste hulgast võib arvata, et halvim juhtub alati (nt kuna mu poeg jõuab koju hilja, arvan, et temaga on juhtunud midagi õudset).

3. Kohandamine :

Kalduvus arvata, et kõik, mis meie ümber toimub, on meiega seotud (nt: mu ülemus saabub halvas tujus ja ma arvan, et see on tingitud sellest, et ta on minu peale vihane, sest ma olen midagi valesti teinud).

4. Liiga üldistamine :

Tehke konkreetsetest ja isoleeritud sündmustest üldised järeldused (nt kuna olen täna ettevõtte dokumendid kodus unustanud, olen läbikukkunud ega tee kunagi elus midagi head).

5. Filtreerimine või valikuline võtmine

Hinnake globaalset olukorda negatiivsena, kuna mõned elemendid on negatiivsed, võtmata arvesse muid tunnuseid (nt ma ei suuda seda seista ..., see on väljakannatamatu ...).

6. Mõtte tõlgendamine :

Oletame teiste mõtteid või kavatsusi ilma tõenditeta (nt: see ütleb seda ..., see on tingitud ...).

7. Te peaksite:

Säilitage jäigad, paindumatud ja nõudlikud reeglid selle kohta, kuidas asjad peavad olema (nt ma peaksin olema ..., ma ei peaks tundma ...).

8. Märgistamine:

Pange endale või teistele ülemaailmsed sildid, võtmata arvesse arvamusi ega muid nüansse (nt: ma olen…, see on üks…).

9. Õigluse eksimine :

Uskudes, et kõik peab toimuma teatud viisil ja kui see pole nii, siis on see ebaõiglane (nt kellel pole enam õigust ..., see on ebaõiglane, et ...).

10. Emotsionaalne arutluskäik:

Uskudes, et kui inimene tunneb end mingil moel, on tõsi, et sel viisil tundmiseks peab olema tõeline põhjus (nt kui ma tunnen seda nii armukadena, sest kahtlustamiseks on põhjust).

11. Kvalifitseeritakse positiivne:

Võtke tähtsus ära, korduvalt ignoreerige või devalveerige positiivseid kogemusi, keskendudes peamiselt sellele, mis valesti läheb (nt enne, kui keegi teine ​​ütleb mulle, et minus või mu elus on midagi head mõelda: jah, aga ja öelge midagi, mis ei lähe nii hästi)

12. ennustamine:

Ennustage või ennustage sündmuste tulemusi enne nende toimumist (nt test saab saatuslikuks).

13. Kinnitav eelarvamus:

Pöörake tähelepanu ainult teabele, mis kinnitab minu eelarvamuslikke ettekujutusi tegelikkusest (nt kui ma arvan, et keegi on isekas, kipun rohkem tähele panema ja meelde jätma käitumist, mis kinnitab minu ettekujutust, et see on nii).

Kõik need moonutused eeldavad lihtsustatud ja valesti kohandatud visiooni reaalsusest, mis põhjustab meis sageli ebameeldivaid emotsioone. Esimene samm nende vastu võitlemisel on teadvustada, et nad on olemas.

Olles tähelepanelik oma sisemise dialoogi suhtes ja püüdnud tuvastada selliseid lihtsustavaid ja absolutistlikke termineid nagu „alati“, „mitte kunagi“, „ebaõiglane“, „hea“, „halb“, „peaks“, „ei tohiks“ ..., võib ülesannet hõlbustada.

Sageli piisab alternatiivsetest mõtteviisidest otsimiseks lihtsast „enda püüdmise” toimingust nende moonutuste käivitamise kaudu. Teinekord nõuab aga muudatus ettevaatlikult nende mõtete ümbersõnastamist ja asendamist teistega, mis sobivad tegelikkusega paremini kokku.

Kuna mõnikord paneb elu meid keerulistes oludes üksi, tasub oma toimimist hästi tunda, et mitte lisada oma olukorrale tarbetuid kannatusi.

Mõistus ja mõtted on kahe teraga mõõk: meie sisemise dialoogi muutmine realistlikuks diskursuseks, mis meid motiveerib, ja mitte meie katastroofiline lugu, mis aitab kaasa meie vajumisele, on meie käes ja nõuab, nagu enamik muudatusi oluline elu, tähelepanu püüdmine ja visadus, mis kindlasti ka tasub.

Manuel Gross

http://manuelgross.bligoo.com/20120713-conozca-las-13-distorsiones-cognitivas-que-afectan-la-percepcion-de-la-realidad

allikas:

13 kognitiivset moonutust, mis mõjutavad reaalsust

Järgmine Artikkel